Lastega looduses
Looduslik objektLÕIMITUD ÕPPETEGEVUSE KAVAKeila jõgi (looduskeskkond)Kuulame jõe kaldal, kuidas vesi vuliseb, vaatleme veevoolu (kiiresti, aeglaselt), määrame veetaset ja voolusuunda, kuhu jõgi suubub? (merre, lahte, järve, teise jõkke).Räägin lastele, et Keila jõgi algab Loosalu rabast ja suubub Keila –Joal Soome lahe Lohusalu lahte. Keila jõe pikkus on 107 km. Üle pankrannikuserva voolates moodustab jõgi 6 meetri kõrguse Keila joa.Räägime milliseid veekogusid me veel teame: järv, meri, joad, allikad) Püüame võrrelda neid omavahel (vee maitse, vee põhi, vee värvus). Katsume vett ja saame teada, et jõe vesi on mage.Vaatleme jões veetaimi, veeputukaid, kalu. Räägin veel kord valitsevatest ohtudest veekogu ääres. Arutleme mida peab meeles pidama.Teeme väikse osavusmängu kivikestega: „Kes korjab kiiremini.“Räägime Eesti suurematest jõgedest: pikim Võhandu jõgi 162 km, siis Pärnu jõgi 144 km ja kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi. Eesmärk: · laps tunneb veekogude nimetusi;· laps oskab ohutult looduses mängida;· laps oskab võrrelda veegugusid;· laps teab veekogus ja selle läheduses viibimise ohte.
EESMÄRGIDMINA JA KESKKOND: Laps tutvub jõega. Laps teab, mille poolest on jõgi äratuntav ja eriline. Laps teab, et jões on kalad ja taimed. Ta mõistab erinevate kohtadega seotud ohtusid, teab nendega seotud õnnetusi ennetavaid vahendeid. Laps oskab elulise olukrra põhjal selgitada, mis on õige ja mis vale.KEEL JA KÕNE: Laps oskab kuulata jutukest jõekollidest ja suudab kuuldud jutule ise välja mõelda pealkirja. Laps eristab muinasjuttu reaalsest jutust. Vestleb pidi järgi kuuldud lugemispala aluseks võttes jõest ja elust selles. Oskab kasutada jutustades olevikuvormi. Lausub kaasa liisusalmi. Hääldab õigesti lihtsamatest häälikutest koosnevaid sõnu.MATEMAATIKA: Laps oskab moodustada hulki (kalad, jõetaimed, vesi). Laps võrdleb esemeid suuruse järgi (erinevad kalad, taimed). Kasutab esemete ja asjade võrdlemisel sõnu rohkem, kui; vähem, kui; võrdselt. Laps omandab mõisted all, peal, ees, taga. Laps tunneb vasakut ja paremat poolt.KUNST: Laps rullib ja veeretab plastiliini, oskab voolida piklikku ja ümarvormi. Oskab saadud vormi lapikuks vajutada. Laps suudab voolitud vorme omavahel ühendada kokkuvajutamise teel. Laps oskab hoida õigesti pintslit, kasutada vesivärve ja maalida jõge.
TEGEVUSE KÄIKTutvume veekogudega, püüame nende seast leida üles jõe (raamatut vaadeldes) ja alustame süvenenumalt jõe ja selle omadustest rääkimist. Teeme veemängukeskuses näitliku vee voolamise. Peale jõega tutvumist jõuame jutuga kalade ja taimede juurde. Kaasavõetud väikesed kalad asetame veekeskusesse ujuma, asetades põja erinevad taimed. Nii saame teada elust vees. Loodud on tehiskeskkonda looduskeskkonda imiteeriv näitlik õppevahend. Seistes veekeskuse ääres on õige aeg seletada lastele näitlikult (nukuga) ette näidates veekogu ohtusid inimesele. Arutleme situatsiooniolukordi arvestades mis on õige, mis vale. Loeme jutukese jõekollidest, kes tembutavad lastega. Enne lugemist jätame pealkirja saladuseks ning annme lastele mõistatada, mis võiks olla loo pealkirjaks. Arutame, kas tegu oli tõese jutu või muinasjutuga. Iga laps püüab vestelda oma sõnadega elust muinasjutujões ja elust päris jões, võrdleb seda päris looduskeskkonnas oleva jõega, kasutades olevikuvormi. Püüame koos hääldada sõnu, mis puudutavad meie teemat. Jõetaimede ja kaladega moodustame hulki, loendame, võrdleme neid pikkuse, laiuse järgi. Asetame esemed pikkuse järjekorras, loendades eest tahapoole ja vastupidi. Hulki moodustades võtame läbi mõisted rohkem kui, vähem kui, võrdselt. Esemeid vees vaadeldes saame kasutada mõisteid all, peal, ees, taga. Vaatleme kalu ja taimi ning saame teada, mis asub vasakul, mis paremal pool.Kunsti osas kasutame taustaks akvarelle. Teeme paberi rohke veega märjaks ja maalime jõe (üks joon paremalt vasakule), seega kinnistame paremat ja vasakut poolt, kasutame voolavat vett. Kalad ja taimed voolime plastiliinist, asetades need pärast eelnevalt maalitud jõkke, vajutades õrnalt paberile kinni. Plastiliini voolime, rullime, vajutame, ühendame erinevaid vorme omavahel.Nii on meie teema ka kinnistatud oma jõe tegemise ja kunstiõpetusega.
VAJALIKUD VAHENDIDRaamat veekogude fotodega, veekeskus, rohelised taimed, kunstkalad, mängunukk, akvarellid, paber, plastiliin.
TEGEVUSE HINDAMINEKõik ülesanded olid lastele jõukohased, eriti kötev tundus veekeskuses jõe tegemine. Mõnel lapsel oli jutukesele pealkirja leidmine raske, nemad vajavad lisa harjutamist tähelepanu koondamisel ja jutu sisu mõistmisel.Õppetegevuses kastuasin sotsiaalset keskkonda, looduskeskkonda ja tehiskeskkonda.
TEGEVUSE PÕHJENDAMINELaps õpib tundma läbi lõimitud tegevuse looduse saladusi, rikkust, võimalusi. Seda kõike on võimalik lasta lapsel läbi teha oma kõiki meeli kasutades. Teadmisi kinnistab käeline tegevus. Laps on sunnitud kaasa mõtlema ja arutlema. Suurepäraseks võimaluseks oleks päris jõe vaatlemine.MIDA ÕPPISINÕppisin, et lõimitud tegevuse kaudu on võimalik täita lastele püstitatud eesmärke, oma õpetamist nautides ja katsetades.KAVANDAMINEJärgmise tegevuse kavandades teen ennem tegevust vaatluse looduses.
